e-Koda korraldas vinge JCI Kevadkonverentsi 2014

Üle pika aja jõudis konverentsi korraldamise järg e-Koja kätte. JCI Kevadkonverents 2014 teemaks oli RALLI.

e-Koda näitas taset - konverents oli nii vingelt korraldatud, et tegi silmad ette isegi paljudele Eestis toimuvatele ärikonverentsidele. Konverentsi sisu ja esinejad olid vaimustavad, korraldus oli ülikvaliteetne ja pidu pani inimesed rokkima.

Siin väike sisukokkuvõte:
JCI Kevadkonverents 2014
5. aprill 2014, Rakvere Kultuurikeskus
Teema: RALLI
Korraldajad: JCI e-Koda koostöös JCI Rakverega

1. sessioon, RALLISPORT

Simo Koskinen, igavene teine ehk kaardilugeja
„Kui midagi läheb valesti, on juhil alati õigus ja kaardilugeja on alati süüdi.“

Ralli on nagu äri – selleks peab olema julget pealehakkamist, omajagu raha, kõrge pingetaluvus, hea tervis, kohusetundlikkus, orienteerumisoskus ja tehniline taip. Kui midagi läheb viltu, siis lõppevad mõlemad kraavis. Ralli pakub adrenaliini ja kuulsust, aga see on ka kulukas, aeganõudev ja väga riskantne spordiala. Rallis on sadu detaile, millega tuleb arvestada. Paigas peavad olema nii tiimi logistika, autohooldus 12 kuud aastas kui ka võistluskava ümber keerlev elu.
Kuulsus tabab muidugi juhti, kaardilugeja ei huvita kedagi☺. Kui midagi läheb valesti, on juhil alati õigus ning kaardilugeja on alati süüdi. Juht ei eksi kunagi. Kui ta siiski eksib, aitab kaadilugeja sellele eksimusele kaasa. Kui juhil on istmiku-, jalgade- ja kätetunnetus, siis kaardilugejal on ainult tagumikutunnetus ja see ei tohi kunagi alt vedada.


Torel Neider, golfiusu jutlustaja
„Golf on parim asi, mida saab teha riided seljas.“
Kui ralli on „noor“ spordiala, siis golf on üks maailma vanimaid ning seda harrastab täna üle 70 miljoni inimese.
Golfiga on seotud palju müüte, millest enamikul pole tõega mingit pistmist. Golf pole rikaste ega vanemaealiste hobi, golf sobib tegelikult kõigile. Golf ei eelda tänapäeval paksu rahakotti, aadliseisust ning kindlasti ei tasu arvata, et golfis pole füüsilist sporti. Golf on eelkõige ajutrenn, aga ka füüsiline koormus. Tipptasemel golfi mängimiseks peab olema ka tipptasemel ettevalmistus ja füüsiline vorm. Küll vastab tõele väide, et golfiväljak on hea koht äripartneritega kohtumiseks ja ärisuhete arendamiseks. Pole paremat võimalust inimest tõeliselt tundma õppida kui temaga golfi mängida. Tund golfiväljakul räägib inimesest kordades rohkem kui mitu tundi lõunalaua taga. Golf nõuab tugevat psüühikat ning toob välja inimese isiksuseomadused ning emotsioonid. Öeldakse, et golfi mängitakse kuuetollisel rajal ning see rada asub kahe kõva vahel.


2. sessioon, RALLI TÖÖJÕUTURUL

Triin Raamat, tööjõuturu prohvet
„Praegu käib soojendusring, tõeline ralli tööjõuturul alles algab.“
 Eesti rahvaarv väheneb järgmise 30 aastaga 125 000 inimese võrra, seega kaob iga aastaga tööjõuturult 4800 inimest. Selle protsessiga muutub ka rahvastiku koosseis - aastaks 2040 on veerand rahvastikust pensionieelikud või juba pensionil.
Tööjõuturule on sisenemas Y generatsiooniks kutsutavad noored, kes on sündinud vahemikus 1982-2000. Neil on täiesti uus maailmavaade, paremad teadmised oma õigustest ning kõrgemad ootused tööandjale. Nad vahetavad sageli töökohti, on mobiilsed ja usuvad oma väärtusesse. Kui täna tööturul tegutseva X generatsiooni suureks plussiks on pühendumus ja töörügamine, siis Y inimesed ei ole meiesugused tööloomad. Küll aga oskavad nad hästi palka küsida. Tulevikujuhi ees seisavad pinevad väljakutseid – inimesi on vähe, nad pole nii pühendunud ning keskmine töötaja on tänasest oluliselt vanem. See eeldab meie kõigi suhtumise muutumist, sest täna ei pea 50+ inimesed end ise väärtuslikuks ja seetõttu ei hinda neid ka tööandjad. See suhtumine peab muutuma – ka pärast esimest juubelit saab teha karjääri ning vahetada töökohti. Tööandjale on see eelkõige võimaluseks, sest vanemaealised on palju lojaalsemad kui pealetulev Y põlvkond. Seejuures ei tule tegutseda tulevikus, vaid täna. Edu tagavad vaid kiire kohanemine, paindlikkus, muutuste mõistmine ja kohe tegutsemine.

3. sessioon, ELUSTIILIRALLI

Argo Ader, kehakaaluekspert
„Kui pärast lõunasööki tekib rammestus ja tahtmine pikali visata, siis oli see täiesti vale lõunasöök.“
Dieediralli on praegu väga pop, aga kahjuks tehakse seda tihti vale kütuse või läbimõtlemata strateegiaga. Kui on soov elada pikalt tervena, siis on oluline, mida, millal ja kui palju süüa. Rallit pole mõtet sõita üks kord ja ühe võidu pärast - see on pikk protsess, kus mõeldakse alati läbi ka järgmine samm. Nii nagu autole, tuleb aeg-ajalt teha diagnostikat ka oma kehale. Ikka selleks, et teada, mis seisus üks või teine detail on.
Kaalulangetamiseks tuleb seada endale alati eesmärgid. Need peavad olema reaalselt saavutatavad eesmärgid! Peamisteks ebaõnnestumise põhjusteks on nälgimine, toidukordade vahelejätmine, ebareaalsed eesmärgid, kärsitus, korrapäratu elurütm, vale motivatsioon ning toiduga enda lohutamine. Nälgimisega saab küll kiirelt kaalu langetada, aga mis kiirelt läheb, see ka kiirelt tuleb. Enamasti tulevad kilod pärast nälgimisega saavutatud kaalulangust tagasi topelt. Inimestel jagub motivatsiooni lühiajaliselt. Õiget kaalu või trimmis kõhtu on tarvis pigem mõneks sündmuseks kui täisväärtuslikuks ja pikaks eluks. Paraku päädib selline kehaga mängimine ja pikaajaline vale toitumine sageli diabeedi või teiste tervisehäiretega. Lahendus on lihtne – tuleb teadvustada, et rallit ei saa lõpetada boksipeatuses. Eesmärgi saavutamiseks tuleb ralli lõpuni sõita!

Katri-Evelin Kalaus, mõtetelugeja
„Inimesed usuvad, et ette muretsedes juhtub halbu asju vähem. Tegelikult on vastupidi.“
Kiirustamine on meie igapäevaelus tavaline, aga mõnikord saab see saatuslikuks. Kiirustamise põhjusteks on enamasti ajasurve ja palju tegemisi. Psühhoterapeudi juurde jõuavad aga reeglina need kiirustajad, kellel on tegelikult palju aega ja vähe teha. Küll iseloomustab neid inimesi pidev muretsemine ja sellest tekkivad ärevushäired. Muretsemine on sisuliselt ennustamine ja katastrofiseerimine, sest me muretseme tulevikus võib-olla juhtuvate asjade pärast. Paljud inimesed ei muretse praktiliste teemade pärast, vaid hüpoteetiliste asjade pärast, mis võivad juhtuda. Seda toidab usk, et  maailm on hirmus paik, kus võib midagi hullu juhtuda.
Muretsemine on normaalne, aga ülemuretsemine enam ei ole. Muretsemisega kaasnevad alkoholism, muud sõltuvused, erinevate olukordade vältimised, põhjendamatud hirmud ja tervisehäired. Antidepressantide söömise asemel peavad inimesed mõistma, et muretsemisest ei ole abi. Arvatakse, et ette muretsemine aitab probleeme ära hoida või valmistub Su jamadeks ette. See ei ole nii.

Kalev Piirisild, hävitaja piloot ja kiirete otsuste mees
„Võit on alati tähtis – nii sõjaväes kui äris.“

Äris on lennunduselt võimalik õppida eelkõige kiiret otsustamist. Kui äris tähendab vale otsus enamasti raha kaotust, siis lennunduses inimelusid. Nii äris kui lennunduses tuleb iga ülesande lahendamist alustada planeerimisest. Planeerimisfaasis tuleb paika panna eesmärk, kaaluda võimalikke ohte, hinnata oma ressursse, leppida kokku taktika ning planeerida ka erijuhte. See viimane on kõige olulisem, sest kiireid otsuseid nõuavad alati need olukorrad, kus midagi on läinud puusse. Kui planeerimisfaasis võimalikest jamadest ei räägita, siis võivad esilekerkivad probleemid vähemalt lennunduses lõppeda fataalselt. Kui plaan tehtud, tuleb osalejaid briifida kõigest, mis planeerimistsüklis paika pandi. Briifile järgneb teostamine ja sellega erasektoris enamasti asi piirnebki. Lennunduses järgneb aga järelbriif, mis peab olema vähemalt sama pikk kui briif ise. Kõik tehtu võetakse üksipulgi läbi. Alles järelbriifist tulevad tegelikud õppetunnid.

4. sessioon, HINNA- JA OSTURALLI

Ruth Aarma, ostusõltuvuse diagnostik

Eestlasele üldiselt meeldib osta, aga igaüks teeb seda omal moel. Mõni ostab kokku kõike, mis on soodne, teine nillib kalleid kaubamärke, kolmas kummardab ökot. Kui enamik naisi on ostusõltlased seetõttu, et pärast väsitavat tööpäeva saab poes osteldes kodutööde tegemise algusaega võimalikult kaugesse tulevikku lükata, siis seenioridele meeldib kaupluses aega viita ja inimestega suhelda. Eestlane on kooner ainult seni kuni kvaliteet on ebaselge. Kuna meie olemusse on sisseprogrammeeritud soov olla naabrist parem, omada uhkemat autot ja kanda hinnalisemaid kaubamärke, siis tikume koonerdama ainult nende asjadega, mida teised tähele ei pane. Enamasti on need igapäevased elementaarsed asjad nagu hea toit ja tervis. Nende puhul ollakse hinnatundlikud ja jahitakse soodustusi.

Tauno Toompuu, kirikumees
„Konsumerist on see, kes läheb katkiste teksade asemele uusi ostma ning väljub poest pükstega, millele on tehases juba augud sisse tehtud.“
Inimesed ei tarbi vajaduspõhiselt, vaid naudingute saamiseks. Kogu kaubandus aitab sellele hoogsalt kaasa – meid veendakse reklaamis pidevalt mittevajalike asjade vajalikkuses. Ostukeskses ühiskonnas unustab inimene ära, kes ta on, mida vajab ning millised on tema ressursid. Meid paneb liikuma soov olla teistest parem. Käib pidev ralli – kes on parem ja seda paremust mõõdetakse selle järgi, kellel on rohkem asju.
Paraku on tänapäeval hinnasildid küljes ka inimestel. Meil on hind tööjõuturul, hind poekeskkonnas ja hind seltskonnas. Oleme individualistlikud, kogume vahendeid, elame kiiret elu, hindame välist sisemisele ja otsime pidevalt uusi naudinguid. Keegi meist ei taha tunnistada, et elame seejuures pseudoelu. Me kõik tahame uskuda, et hakkame elama reaalselt ja ise.

Indrek Saul, manipulatsiooni- ja müügimees
„Inimese igapäevaelu käib enamasti autopiloodil ja ainult aeg-ajalt lülitub mõtlemine sisse.“

Enamikel inimestel pole halli aimugi, mis võiks olla ühe või teise kauba õiglane hind. Seetõttu on kaupmehed ise süüdi kui vinguvad, et kliendid on muutunud hinnatundlikuks. Selle põhjuseks on pidevad sooduskampaaniad, mistõttu inimesed ostavadki ainult kampaaniakaupu. Kui Sul on ainult haamer, siis tunduvad kõik probleemid naeltena.
Majandusteadlased ei võta psühholooge tõsiselt ja vastupidi. Majandusteadlased leiavad, et psühholoogid ei ole ratsionaalsed ja ajavad udu. Psühholoogid arvavad, et majandusteadlased lähtuvad inimese ratsionaalsusest, aga inimene käitub harva mõistlikult. Üldistamine pole küll viisakas, aga inimese igapäevaelu põhineb suurel osal vaistul. Me liigume autopiloodil ja ainult aeg-ajalt lülitub mõtlemine sisse. See on pandud paika juba evolutsiooni käigus – ressurss on piiratud, seda tuleb säästa ning seetõttu oma intuitsiooni usaldada.
Kuna taju ja tunnetust on lihtne eksitada, siis on võim selle käes, kes oskab manipuleerida. Hindadega manipuleerimiseks on palju erinevaid viise. Kuna inimesed ei tea kauba õiglast hinda ja enamasti on autopiloot sisse lülitatud, siis otsustatakse irratsionaalsete asjaolude ajel. Hinnataju mõjutavad näiteks raamistus, ankur, meeleolu, lihtsus, soovitus või seatud piirang.

Ja siis me pidutsesime :)

Tiina ja Andrei disko-rallitants

Meie